Izilwane

Lesi sigaba sihlola indlela izilwane—imizwa, izidalwa ezicabangayo—ezithintwa ngayo izinhlelo esizakhayo kanye nezinkolelo esizisekelayo. Kuzo zonke izimboni namasiko, izilwane aziphathwa njengabantu ngabanye, kodwa njengezingxenye zokukhiqiza, ukuzijabulisa, noma ucwaningo. Izimpilo zazo ezingokomzwelo azinakwa, amazwi azo athuliswa. Ngalesi sigaba, siqala ukukhohlwa lezo zinkolelo futhi siphinde sithole izilwane njengezimpilo ezinemizwa: ezikwazi ukuthandana, ukuhlupheka, ilukuluku, kanye nokuxhumana. Kungukuphinde sithole lezo esizifundile ukuthi asiziboni.
Izigaba ezincane ezikulesi sigaba zinikeza umbono onezigaba eziningi wokuthi ukulimala kuvamile futhi kwenziwa kanjani. I-Animal Sentience isiphonsela inselelo yokuqaphela izimpilo zangaphakathi zezilwane kanye nesayensi eyisekelayo. I-Animal Welfare and Rights ibuza ngezinhlaka zethu zokuziphatha futhi iqokomisa ukunyakaza kokuguqulwa nokukhululwa. I-Factory Farming idalula enye yezinhlelo ezinonya kakhulu zokuxhashazwa kwezilwane eziningi—lapho ukusebenza kahle kudlula khona uzwela. Ku-Issues, silandelela izinhlobo eziningi zonya ezifakwe emikhubeni yabantu—kusukela ezikhejini nasemaketangeni kuya ekuhlolweni kwelebhu nasezindaweni zokuhlaba izisulu—okwembula ukuthi lokhu kungabi nabulungisa kuhamba kanjani ngokujule.
Kodwa inhloso yalesi sigaba akukhona nje ukuveza unya—kodwa ukuvula indlela eya esihawini, umthwalo wemfanelo, kanye noshintsho. Uma siqaphela umuzwa wezilwane kanye nezinhlelo ezizilimazayo, sithola namandla okukhetha ngendlela ehlukile. Kuyisimemo sokushintsha umbono wethu—kusukela ekubuseni kuya ekuhlonipheni, kusukela ekulimaleni kuya ekuzwaneni.

Amathiphu Okuhamba Okuziphatha Okuhle: Indlela Yokuhlola Ngokuzibophezela Nokuvikela Izilwane

Ukuhamba kungaba yindlela enamandla yokuxhumana nomhlaba, kodwa kubalulekile ukucabangela umthelela wako ezilwaneni kanye nasemvelweni. Ukuvakasha okunezimiso zokuziphatha kunikeza ithuba lokuhlola ngokuzibophezela ngokwenza izinqumo zozwela ezivikela izilwane zasendle, ezikhuthaza ukusimama, kanye nokuhlonipha amasiko endawo. Kusukela ekugwemeni imikhuba yokuxhaphaza njengokugibela izilwane kanye nezithombe kuya ekusekeleni izikhumbuzo ezingenalo unya kanye nokudla okusekelwe ezitshalweni, lo mhlahlandlela unikeza amathiphu asebenzayo kubahambi abaqaphelayo. Ngokubeka phambili umusa ezinkambisweni zakho, ungakha okuhlangenwe nakho okungasoze kwalibaleka okuhlonipha izilwane futhi kusize ekulondolozeni iplanethi yethu ezizukulwaneni ezizayo

Ukuhlola Ubudlelwano Phakathi Kwabantu Nezilwane: Izinkinga Zokuziphatha, Ukuphikisana Kwamasiko, kanye Nemibono Eshintshayo

Ubuhlobo bethu nezilwane buphawulwa ukuphikisana okukhulu, okwakheka yimikhuba yamasiko, ukucabangela ukuziphatha, kanye nokuxhumana ngokomzwelo. Kusukela ezifuyweni ezithandekayo ezinikeza ubungane nemfuyo ekhuliswe ukudla noma izidalwa ezisetshenziswa ekuzijabuliseni, indlela esizibona futhi siphatha ngayo izilwane iveza ukuhlangana okuyinkimbinkimbi kwenhlonipho nokuxhashazwa. Le mibono ephikisanayo isiphonsela inselelo yokubhekana nezinkinga zokuziphatha ezizungeze inhlalakahle yezilwane, ukusimama, kanye nokwehlukahlukana kwezinhlobo—okwenza kucatshangelwe ngokujulile ukuthi izinqumo zethu zithinta kanjani kokubili izimpilo zomuntu ngamunye kanye neplanethi yonke

Kungani Ukugcina Izinyoni Ezikhejini Kuyingozi: Ukuqonda Umthelela Enhlalakahleni Yazo

Izinyoni ziyizidalwa ezikhangayo ezaziwa ngemibala yazo egqamile, izingoma eziyinkimbinkimbi, kanye nemvelo yokudlala. Sekungamakhulu eminyaka abantu bezihlonipha, bevame ukuzigcina njengezilwane ezifuywayo emakhejini. Kodwa-ke, ukugcina izinyoni emakhejini kuyaziwa kakhulu njengokulimaza inhlalakahle yazo, okuholela ekucindezelekeni ngokomzimba nangokwengqondo. Lesi sihloko sihlola ukuthi kungani ukugcina izinyoni emakhejini kulimaza impilo yazo kanye nenjabulo yazo, futhi sihlola imiphumela ejulile yokuvalelwa ekuziphatheni kwazo kwemvelo, ekuxhumaneni nabantu, kanye nempilo yengqondo. Ukuphila Kwemvelo Kwezinyoni: Umhlaba Wenkululeko Nezibopho Zomphakathi Endle, izinyoni ziyizidalwa zomphakathi ezijulile, ezilukiwe ngendlela eyinkimbinkimbi endaweni yazo yemvelo. Akuzona izidalwa ezizimele kodwa ziyachuma emiphakathini enamandla, exhumene ezinikeza ukwesekwa ngokomzwelo nangokomzimba. Ngokungafani nokuphila okunesizungu izinyoni eziningi ezivalelwe emakhejini ezibhekana nakho, ozakwabo basendle bakha izibopho eziqinile, zokuphila konke nabangane bazo bemihlambi, okudala inethiwekhi yobudlelwano obu ..

Ukuqonda Ukuhlukunyezwa Kwezilwane Okuhambisanayo: Ungakukhomba Kanjani Futhi Ukubike

Ukuhlukunyezwa kwezilwane okuhambisana nakho kuyindaba ebucayi necindezelayo ethatha izindlela eziningi ezihlukene, kusukela ekunganakeni nobudlova obungokomzimba kuya ekulimaleni kwengqondo. Kuyinkinga eyinkimbinkimbi ethonywa inqwaba yezici ezinomthelela, okuhlanganisa ukuntuleka kwemfundo, ubunzima bezomnotho, izinkinga zempilo yengqondo, nezimo zengqondo zamasiko ngezilwane. Lokhu kuhlukumeza akugcini nje ngokulimaza izilwane ezihilelekile kodwa futhi kunomthelela obanzi emphakathini, okuvame ukuhlotshaniswa nezinye izinhlobo zobudlova. Lesi sihloko sidingida ezinhlotsheni ezihlukahlukene zokuhlukunyezwa kwezilwane okuhambisanayo, sinikeza ukuhlaziya okuningiliziwe kwezindlela ezihlukene izilwane eziphathwa kabi ngazo, kungaba ngokunganakwa, ukuqoqwa, udlame olungokomzimba, noma ukuhlushwa ngokomzwelo. Ngaphezu kwalokho, ihlola izimbangela eziyinhloko ezibangela lokhu kuziphatha okulimazayo, inikeze ukukhanya kokuthi kungani abanye abantu bengase benze izenzo ezinjalo. Ngaphezu kwalokho, lesi sihloko sigcizelela ukubaluleka kokuqwashisa nokufundisa ekuboneni izimpawu zokuhlukunyezwa kwezilwane. Ihlola indlela ngamunye wethu,…

Ukuhlola Izibopho Phakathi Kwabantu Nezilwane Ezifuywayo: Ukuqonda Ukuxhumana Okujulile

Ukuxhumana okujulile phakathi kwabantu nezilwane ezifuywayo kudlula isikhathi, kusuka ekubambisaneni okusebenzayo kuya ezibophweni ezijulile zemizwa ezicebisa izimpilo zethu ngezindlela eziningi. Kusukela empucukweni yasendulo lapho izilwane zazihlonishwa njengabavikeli nabangane kuya emindenini yanamuhla lapho izilwane ezifuywayo zingamalungu omndeni ahlonishwayo, lobu budlelwano bulokhu bubumba isiko labantu kanye nenhlalakahle. Namuhla, izilwane ezifuywayo azigcini nje ngokunikeza uthando olungenamibandela kodwa futhi ziletha izinzuzo ezibalulekile zengqondo, ngokomzwelo, nangokomzimba—ukunciphisa ukucindezeleka, ukunciphisa isizungu, ukukhuthaza umsebenzi womzimba, ngisho nokusiza ekwelapheni. Lesi sihloko sigxila ebuhlotsheni obuhlala njalo phakathi kwabantu nabangane babo bezilwane, sihlola ukuthi lobu budlelwano buthuthukisa kanjani izimpilo zethu ngenkathi siqokomisa ukunakekelwa okuhlangene okuqinisa lokhu kuxhumana okuhlukile kwezinhlobo zezilwane

Izindlela Eziphumelelayo Zokusiza Ukuqeda Ukungabi Nakhaya Kwezilwane Ezifuywayo

Ukungabi nakhaya kwezilwane ezifuywayo kuyindaba yomhlaba wonke ethinta izigidi zezilwane minyaka yonke. Amakati nezinja ezilahlekile zibhekana nezinselele eziningi, ezihlanganisa ukuntuleka kwendawo yokuhlala, ukudla nokunakekelwa kwezokwelapha. Nokho, ngomzamo ohlangene, singenza umehluko futhi sinikeze lezi zilwane amakhaya aphephile nanothando eziwafanele. Nazi ezinye zezindlela ezisebenzayo zokusiza ukuqeda ukungabi nakhaya kwezilwane ezifuywayo: 1. Qonda izimbangela zokungabi nakhaya kwezilwane ezifuywayo Iningi lezilwane ezifuywayo ezingenamakhaya lagcina likuleso simo ngenxa yezimo ezingaphezu kwamandla azo. Nakuba abanye bengase balahliwe noma balahleke, abanye abaningi bazithola bengenamakhaya ngenxa yezinto ezithinta abanikazi babo. Ubunzima bezezimali, ngokwesibonelo, bungenza kungenzeki kubanikazi bezilwane ezifuywayo ukuhlinzeka ngokunakekelwa kanye nokukhoselisa izidingo zabo zezilwane ezifuywayo. Izimo zezokwelapha noma ukugula okungazelelwe kubanikazi kungaholela ekungakwazini ukunakekela izilwane ezifuywayo, ngezinye izikhathi kubangele ukuthi izilwane ezifuywayo zinikelwe ezindaweni zokukhosela noma zilahlwe. Ezezindlu…

I-Veganism Nokukhululwa Kwezilwane: Indlela Yokuphila Enobubele Yokuphila Ngokuziphatha Nangokuzinza

I-Veganism ingaphezu kakhulu kokukhetha kokudla—iwumkhankaso okhulayo okhuthaza uzwela, ukusimama, kanye nokulwela inkululeko yezilwane. Njengoba izimpande zayo zisekuphileni okuhle, le ndlela yokuphila inselele ukuxhashazwa kwezilwane kuzo zonke izimboni ngenkathi ibhekana nezinkinga eziphuthumayo njengokuwohloka kwemvelo kanye nobulungiswa bezenhlalo. Njengoba ukuqwashisa ngomthelela wezolimo zasefektri enhlalakahleni yezilwane, ukuguquka kwesimo sezulu, kanye nempilo yabantu kuqhubeka kukhuphuka, i-veganism isebenza njengokuzinikela komuntu siqu kanye nokucindezela okuhlangene koshintsho oluhlelekile. Lesi sihloko sihlola indlela i-veganism eye yaba ngayo amandla okuguqula ukudala umhlaba olungile—lapho isenzo ngasinye sinikeza khona ukuvikela izilwane, ukulondoloza iplanethi, kanye nokukhuthaza ukulingana kwazo zonke izidalwa

Kungani Izigidi Zezilwane Zingenamakhaya nokuthi Singasiza Kanjani

Ukubona izilwane ezilahlekile zizulazula emigwaqweni noma zihlupheka ezindaweni zokukhosela kuyisikhumbuzo esibuhlungu senkinga ekhulayo: ukungabi namakhaya phakathi kwezilwane. Izigidi zamakati, izinja, nezinye izilwane emhlabeni wonke zihlala ngaphandle kwezindlu ezihlala njalo, zisengozini yendlala, izifo, kanye nokuhlukunyezwa. Ukuqonda izimbangela zale nkinga nokuthatha izinyathelo ezinengqondo zokuyixazulula kungenza umehluko omkhulu. Kuyo yonke inja noma ikati elinenhlanhla elijabulela ukufudumala kwekhaya elikhululekile kanye nothando olungenamibandela lomnakekeli ozinikele womuntu, kunezinye ezingenakubalwa izimpilo zazo eziphawulwe ubunzima, ukunganakwa, nokuhlupheka. Lezi zilwane zibhekene nezinselele ezingenakucatshangwa, zilwela ukuphila emigwaqweni noma zibekezelela ukuphathwa kabi ngabantu abangenamakhono, abaswele, abacindezelekile, abanganaki, noma abahlukumezayo. Eziningi zihlupheka ezindaweni zokukhosela izilwane ezigcwele kakhulu, zinethemba losuku lapho zingathola ikhaya elinothando. Izinja, ezivame ukubizwa ngokuthi "umngane omkhulu womuntu," zivame ukubhekana nezimpilo zokuhlushwa. Eziningi …

Izimpawu Ezixwayisayo Zokugula Konogwaja: Okufanele Wonke Umnikazi Wesilwane Afuywayo Akuqonde

Onogwaja ngokuvamile bayizilwane eziphilile, ezisebenzayo, nezinobungane, kodwa njenganoma yisiphi isilwane esifuywayo, bangagula. Njengezilwane ezidla inyama, bavame ukufihla ubuhlungu nokungakhululeki kwabo, okwenza kube nzima kubanikazi ukubona ukugula kusenesikhathi. Ukwazi izimpawu eziyisixwayiso zokugula konogwaja kubalulekile ekuqinisekiseni inhlalakahle yesilwane sakho. Kulesi sihloko, sizohlola izimpawu ezimangalisayo okufanele uziqaphele, ezingakusiza ukuthi ubambe izinkinga zempilo ngaphambi kokuba zibe zimbi kakhulu. Onogwaja ngempela bayizidalwa ezivamile, futhi ngisho nokuphambuka okuncane ekuziphatheni kwabo okuvamile kungaba uphawu olubalulekile lwezinkinga zempilo ezingaba khona. Njengoba onogwaja bevame ukufihla ukungakhululeki kwabo noma ukugula ngenxa yemvelo yabo yemvelo njengezilwane ezidla inyama, kubalulekile ukunaka izinguquko ezincane. Uma unogwaja wakho "eziphatha kabi" nganoma iyiphi indlela—kungakhathaliseki ukuthi ushintsho emikhubeni yokudla, ekuziphatheni, noma ekubukekeni komzimba—kungaba uphawu lokuthi okuthile…

Ukudalula Iqiniso Elibi Lemboni Yoboya: Umthelela Obhubhisayo Enhlalakahleni Yezilwane

Imboni yoboya, evame ukudayiswa njengophawu lokuceba, ifihla iqiniso elibuhlungu—imboni eyakhelwe ekuhluphekeni kwezilwane ezingenakubalwa. Unyaka ngamunye, izigidi zezidalwa ezifana nama-raccoon, ama-coyote, ama-bobcat, nama-otter zibekezelela ubuhlungu obungenakucatshangwa ezicuphweni ezenzelwe ukulimaza nokubulala ngenxa yemfashini. Kusukela ezicuphweni zensimbi ezichoboza imilenze kuya kumadivayisi afana nezicupho ze-Conibear eziminyanisa kancane kancane izisulu zazo, lezi zindlela azigcini nje ngokubangela usizi olukhulu kodwa futhi zibulala nezilwane ezingahlosiwe—kufaka phakathi izilwane ezifuywayo nezinhlobo ezisengozini yokuqothulwa—njengezisulu ezingahlosiwe. Ngaphansi kwengaphandle layo elikhazimulayo kunenkinga yokuziphatha eqhutshwa yinzuzo ngezindleko zenhlalakahle yezilwane. Lesi sihloko siveza amaqiniso amabi ngemuva kokukhiqizwa koboya ngenkathi sihlola izindlela ezinengqondo zokuphonsela inselelo lolu nya futhi sikhuthaze ushintsho

Kungani Uhambe Uya Kudukela Ekwesekeni Ezitshalweni?

Hlola izizathu ezinamandla ngemuva kokuya kokudla okusekelwe ezitshalweni, futhi uthole ukuthi ukukhetha kwakho kokudla kubaluleke kanjani.

Ungaqala Kanjani Uhambo Olusekelwe Ezitshalweni?

Thola izinyathelo ezilula, amathiphu aqondakile, kanye nezinsiza eziwusizo ukuze uqalise uhambo lwakho olusekelwe ezitshalweni ngokuzethemba nangokulula.

Ukuphila Okunamandla

Khetha izitshalo, vikela iplanethi, futhi wamukele ikusasa elinobubele, elinempilo, nelizinzile.

Funda Imibuzo Evame Ukubuzwa

Thola izimpendulo ezicacile zemibuzo ejwayelekile.