Izilwane

Lesi sigaba sihlola indlela izilwane—imizwa, izidalwa ezicabangayo—ezithintwa ngayo izinhlelo esizakhayo kanye nezinkolelo esizisekelayo. Kuzo zonke izimboni namasiko, izilwane aziphathwa njengabantu ngabanye, kodwa njengezingxenye zokukhiqiza, ukuzijabulisa, noma ucwaningo. Izimpilo zazo ezingokomzwelo azinakwa, amazwi azo athuliswa. Ngalesi sigaba, siqala ukukhohlwa lezo zinkolelo futhi siphinde sithole izilwane njengezimpilo ezinemizwa: ezikwazi ukuthandana, ukuhlupheka, ilukuluku, kanye nokuxhumana. Kungukuphinde sithole lezo esizifundile ukuthi asiziboni.
Izigaba ezincane ezikulesi sigaba zinikeza umbono onezigaba eziningi wokuthi ukulimala kuvamile futhi kwenziwa kanjani. I-Animal Sentience isiphonsela inselelo yokuqaphela izimpilo zangaphakathi zezilwane kanye nesayensi eyisekelayo. I-Animal Welfare and Rights ibuza ngezinhlaka zethu zokuziphatha futhi iqokomisa ukunyakaza kokuguqulwa nokukhululwa. I-Factory Farming idalula enye yezinhlelo ezinonya kakhulu zokuxhashazwa kwezilwane eziningi—lapho ukusebenza kahle kudlula khona uzwela. Ku-Issues, silandelela izinhlobo eziningi zonya ezifakwe emikhubeni yabantu—kusukela ezikhejini nasemaketangeni kuya ekuhlolweni kwelebhu nasezindaweni zokuhlaba izisulu—okwembula ukuthi lokhu kungabi nabulungisa kuhamba kanjani ngokujule.
Kodwa inhloso yalesi sigaba akukhona nje ukuveza unya—kodwa ukuvula indlela eya esihawini, umthwalo wemfanelo, kanye noshintsho. Uma siqaphela umuzwa wezilwane kanye nezinhlelo ezizilimazayo, sithola namandla okukhetha ngendlela ehlukile. Kuyisimemo sokushintsha umbono wethu—kusukela ekubuseni kuya ekuhlonipheni, kusukela ekulimaleni kuya ekuzwaneni.

Izinkinga Zokuziphatha Ekufuyweni Kwe-Octopus: Ukuhlola Amalungelo Ezilwane Zasolwandle kanye Nomthelela Wokuvalelwa

Ukufuya i-octopus, impendulo ekukhuleni kwesidingo sokudla kwasolwandle, kudale impikiswano enkulu mayelana nemiphumela yako yokuziphatha kanye nemvelo. Lawa ma-cephalopod athakazelisayo awaziswa nje kuphela ngokukhanga kwawo kokupheka kodwa futhi ahlonishwa ngokuhlakanipha kwawo, amakhono okuxazulula izinkinga, kanye nokujula ngokomzwelo—izimfanelo eziphakamisa imibuzo ebalulekile mayelana nokuziphatha kokuzibopha ezinhlelweni zokulima. Kusukela ekukhathazekeni ngenhlalakahle yezilwane kuya ekucindezelweni okubanzi kwamalungelo ezilwane zasolwandle, lesi sihloko sihlola ubunzima obuzungeze ukufuya i-octopus. Ngokuhlola umthelela wayo ezintweni eziphilayo, ukuqhathaniswa nemikhuba yokulima esekelwe emhlabeni, kanye nokubiza amazinga okuphathwa kobuntu, sibhekana nesidingo esiphuthumayo sokulinganisela ukusetshenziswa kwabantu nokuhlonipha impilo yasolwandle enempilo

Ukudla Okunesihawu: Indlela Ukudla Kwe-Vegan Okusekela Ngayo Inhlalakahle Yezilwane Nokuphila Ngendlela Efanele

Thola ukuthi ukukhetha kwakho ukudla kungadala kanjani umphumela ogcwele wozwela kanye nokusimama. Ukudla kwe-vegan kudlula impilo yomuntu siqu—kuyindlela enamandla yokulwa nonya lwezilwane ngenkathi ukhuthaza impilo yokuziphatha kanye nokunakekelwa kwemvelo. Ngokukhetha ukudla okusekelwe ezitshalweni, unciphisa isidingo sokuxhashazwa kwezilwane, usekela imikhuba emihle, futhi usize ekuvikeleni izinsiza zomhlaba. Lesi sihloko siveza ukuxhumana okujulile phakathi kwe-veganism kanye nenhlalakahle yezilwane, siqokomisa izimpande zayo zokuziphatha, umthelela wemvelo, kanye nekhono lokuphefumulela umphakathi onozwela kakhulu. Hlola ukuthi ukudla ngenhloso kungakha kanjani ikusasa elingcono lazo zonke izidalwa eziphilayo

Ukuqeda Ukuthula: Ukubhekana Nokuhlukunyezwa Kwezilwane Emapulazini Ezimboni

Ukuhlukunyezwa kwezilwane kuyinkinga ephuthumayo ebilokhu ifihliwe isikhathi eside kakhulu. Ngenkathi umphakathi usuqaphele kakhulu inhlalakahle yezilwane namalungelo, ubudlova obenzeka ngasese emapulazini efektri busalokhu bufihliwe kakhulu ekubonweni komphakathi. Ukuphathwa kabi nokuxhashazwa kwezilwane kulezi zikhungo sekuyinto evamile ekufuneni ukukhiqizwa okukhulu nenzuzo. Noma kunjalo, ukuhlupheka kwalezi zidalwa ezingenacala akusakwazi ukunakwa. Sekuyisikhathi sokuphula ukuthula futhi sikhanyise iqiniso eliphazamisayo lokuhlukunyezwa kwezilwane emapulazini efektri. Lesi sihloko sizongena ezweni elimnyama lokulima efektri futhi sihlole izinhlobo ezahlukene zokuhlukunyezwa ezenzeka kulezi zikhungo. Kusukela ekuhlukunyezweni ngokomzimba nangokwengqondo kuya ekunganakwa kwezidingo eziyisisekelo nezimo zokuphila, sizokwembula amaqiniso anzima izilwane ezikhuthazelelayo kulo mkhakha. Ngaphezu kwalokho, sizoxoxa nge …

Ukwembula Amaqiniso Afihliwe Okukhiqiza Inyama: Kusukela Emapulazini Asefektri Kuya Epuletini Lakho

Ngena ezweni elifihliwe lokulima kwezimboni nge-*Farm to Fridge: The Truth Behind Meat Production*. Ilandiswa nguJames Cromwell, oqokwe njengo-Oscar, le dokhumentari ethinta inhliziyo yemizuzu eyi-12 iveza amaqiniso anzima abhekene nezilwane emapulazini asefektri, ezindaweni zokufuya, nasezindaweni zokuhlatshwa. Ngevidiyo enamandla kanye nokutholakele kophenyo, ikhanyisa imikhuba eyimfihlo yokulima izilwane, okuhlanganisa nezimo zomthetho ezishaqisayo emapulazini ase-UK kanye nokuqapha okuncane kokulawula. Le filimu, njengomthombo obalulekile wokukhulisa ulwazi, iphonsela inselelo imibono, ivuse izingxoxo mayelana nokuziphatha kokudla, futhi ikhuthaza ukushintshela ekuzweleni nasekuziphenduleleni endleleni esiphatha ngayo izilwane

Iqiniso Elimnyama Lokukhiqizwa Koboya Nesikhumba: Ukwembula Unya Olungemuva Kwemfashini

Imboni yemfashini, evame ukudunyiswa ngobuciko bayo nokukhanga kwayo, ifihla iqiniso eliphazamisayo ngaphansi kobuso bayo obukhazimulayo. Ngemuva kwamajazi oboya kanye nezikhwama zesikhumba ezifanekisela ukunethezeka kulele izwe lonya olungenakucatshangwa kanye nokubhujiswa kwemvelo. Izigidi zezilwane zibekezelela izimo ezesabekayo—ziboshwe, zixhashazwe, futhi zibulawe—konke ukuze kuhlangatshezwane nezidingo zezitayela eziphezulu. Ngaphandle kokukhathazeka ngokuziphatha, ukukhiqizwa koboya kanye nesikhumba kudala umonakalo omkhulu ezindaweni zemvelo ngokugawulwa kwamahlathi, ukungcola, kanye nokusetshenziswa ngokweqile kwezinsiza. Lesi sihloko siveza iqiniso elibuhlungu ngemuva kwalezi zinto ngenkathi sihlola ezinye izindlela ezintsha ezinikeza isitayela ngaphandle kokuhlupheka. Sekuyisikhathi sokucabanga kabusha ngezinqumo zethu futhi samukele ikusasa elinozwela kakhulu ngemfashini

Ukuhlola Ukuxhumana Phakathi Kobudlova Basekhaya Nokuhlukunyezwa Kwezilwane: Ukuqonda Ukuhlangana kanye Nomphumela

Ukuxhumana phakathi kobudlova basekhaya nokuhlukunyezwa kwezilwane kudalula umjikelezo odabukisayo wokulawula kanye nonya oluthinta kokubili izisulu zabantu nezilwane. Ucwaningo lubonisa ukuthi abahlukumezi abaningi bahlasela izilwane ezifuywayo njengendlela yokwesabisa, ukuxhaphaza, noma ukulimaza abalingani babo, lapho kufika ku-71% wabasindile obudlova basekhaya bebika izehlakalo ezinjalo. Lokhu kuxhumana akugcini nje ngokujulisa ukuhlukumezeka kwezisulu kodwa futhi kwenza kube nzima ikhono lazo lokufuna ukuphepha ngenxa yokukhathazeka ngezilwane zazo ezizithandayo. Ngokukhanyisa lokhu kungqubuzana okuphazamisayo, singasebenza ekufinyeleleni ukungenelela okubanzi okuvikela abantu nezilwane ezifuywayo ngenkathi sikhuthaza uzwela nokuphepha emiphakathini yethu

Ukuphenya Indlela Izinkolelo Zamasiko Ezibumba Ngayo Imibono Yomhlaba Ngokufanele Kwezilwane kanye Nenhlalakahle

Izinkolelo zamasiko zidlala indima ebalulekile ekwakheni izimo zengqondo ngamalungelo ezilwane, zithonya indlela imiphakathi ebheka futhi iphatha ngayo izilwane emhlabeni wonke. Kusukela emikhubeni yenkolo kuya emasikweni omlando, izingcindezi zomnotho kuya emibonweni yezepolitiki, lezi zindinganiso ezijulile zinquma ukuthi izilwane zibhekwa njengezidalwa ezinemizwa ezifanele uzwelo noma njengezinto zokusetshenziswa ngabantu. Indawo yezwe kanye nabezindaba kuveza umbono womphakathi ngokwengeziwe, kuyilapho imfundo ivela njengethuluzi elinamandla lokuphonsela inselelo izindinganiso ezindala futhi ikhuthaze uzwela. Ngokuhlola ukusebenzisana okuyinkimbinkimbi phakathi kwamasiko nenhlalakahle yezilwane, singathola izindlela zokukhuthaza ukuphathwa kwezilwane ngokuziphatha okuhle nokukhuthaza uzwela lomhlaba wonke kuzo zonke izidalwa eziphilayo

Kuthiwani Uma Izindawo Zokubulala Zinezindonga Zengilazi? Ukuhlola Izizathu Zokuziphatha, Ezemvelo, Nezempilo Zokukhetha Ukudla Okungadli Imifino

Indaba kaPaul McCartney ethinta inhliziyo encwadini ethi *”If Slaughterhouses Had Glass Walls”* inikeza umbono ocacile ngamaqiniso afihliwe ezolimo zezilwane, inxusa ababukeli ukuthi bacabange kabusha ngokukhetha kwabo ukudla. Le vidiyo eshukumisa ingqondo yembula unya olubekezelelwa yizilwane emapulazini asefektri nasezindaweni zokuxhela, kuyilapho igcizelela imiphumela yokuziphatha, yemvelo, kanye nempilo yokudla inyama. Ngokudalula lokho okuvame ukufihlwa emphakathini, isiphonsela inselelo yokuvumelanisa izenzo zethu nezindinganiso zozwela kanye nokusimama—okwenza icala elinamandla lokungadli inyama njengesinyathelo sokudala umhlaba onomusa

Izigebengu Zokubamba Ngaphandle Kwebhayi: Umonakalo Ongaqondile Wokudoba Kwezezimboni

Uhlelo lwethu lokudla lwamanje lunesibopho sokufa kwezilwane zasemhlabeni ezingaphezu kwezigidigidi ezingu-9 minyaka yonke. Kodwa-ke, lesi sibalo esimangalisayo simane sibonisa ububanzi bokuhlupheka ngaphakathi kohlelo lwethu lokudla, njengoba sibhekene kuphela nezilwane zasemhlabeni. Ngaphezu kokulahlekelwa yimali emhlabeni, imboni yokudoba ibangela umonakalo omkhulu empilweni yasolwandle, ithatha izimpilo zezigidigidi zezinhlanzi nezinye izidalwa zasolwandle minyaka yonke, kungaba ngokuqondene nokudliwa ngabantu noma njengokulimala okungahlosiwe kwemikhuba yokudoba. Ukubanjwa kwezinhlanzi ngokungenhloso kubhekisela ekubanjweni okungahlosiwe kwezinhlobo ezingahlosiwe ngesikhathi sokusebenza kokudoba kwezentengiselwano. Lezi zisulu ezingahlosiwe zivame ukubhekana nemiphumela emibi, kusukela ekulimaleni nasekufeni kuya ekuphazamisekeni kwemvelo. Le ndatshana ihlola ubukhulu obuhlukahlukene bokubanjwa kwezinhlanzi ngokungenhloso, ikhanyisa umonakalo obangelwa yimikhuba yokudoba yezimboni. Kungani imboni yokudoba imbi? Imboni yokudoba ivame ukugxekwa ngemikhuba eminingana enemiphumela emibi ezindaweni zemvelo zasolwandle kanye …

Umjikelezo Wokuphila Kwemfuyo: Kusukela Ekuzalweni Kuya Ekuhlatshweni Kwezinkomo

Imfuyo iyinhliziyo yezinhlelo zethu zezolimo, inikeza izinsiza ezibalulekile njengenyama, ubisi, kanye nendlela yokuziphilisa yezigidi. Noma kunjalo, uhambo lwabo kusukela ekuzalweni kuya endaweni yokuhlatshwa kwezilwane lwembula iqiniso eliyinkimbinkimbi nelivame ukubangela ukukhathazeka. Ukuhlola lo mjikelezo wokuphila kukhanyisa izinkinga ezibalulekile eziphathelene nenhlalakahle yezilwane, ukusimama kwemvelo, kanye nemikhuba yokukhiqiza ukudla okunesimilo. Kusukela ezindinganisweni zokunakekelwa kwasekuqaleni kuya ekuboshweni kwezindawo zokudla, izinselele zokuhamba, kanye nokuphathwa okungekuhle—isigaba ngasinye sembula amathuba okuguqulwa. Ngokuqonda lezi zinqubo kanye nemiphumela yazo ebanzi ezindaweni zemvelo nasemphakathini, singakhuthaza ezinye izindlela zozwela ezibeka phambili inhlalakahle yezilwane ngenkathi sinciphisa ukulimala kwemvelo. Lesi sihloko singena ngokujulile emjikelezweni wokuphila kwezilwane ukuze kunikezwe amandla ukukhetha kwabathengi okunolwazi okuhambisana nekusasa elinobuntu neliqhubekayo

Kungani Uhambe Uya Kudukela Ekwesekeni Ezitshalweni?

Hlola izizathu ezinamandla ngemuva kokuya kokudla okusekelwe ezitshalweni, futhi uthole ukuthi ukukhetha kwakho kokudla kubaluleke kanjani.

Ungaqala Kanjani Uhambo Olusekelwe Ezitshalweni?

Thola izinyathelo ezilula, amathiphu aqondakile, kanye nezinsiza eziwusizo ukuze uqalise uhambo lwakho olusekelwe ezitshalweni ngokuzethemba nangokulula.

Ukuphila Okunamandla

Khetha izitshalo, vikela iplanethi, futhi wamukele ikusasa elinobubele, elinempilo, nelizinzile.

Funda Imibuzo Evame Ukubuzwa

Thola izimpendulo ezicacile zemibuzo ejwayelekile.